Pronksiööde ajal toimunud küberrünnakud, mille korraldajamaaks oli Venemaa. Seda tehti tõenäoliselt selleks, et soodustada hädiste pronkssõduri mässavate kodanike edu ja testida Eesti küberkaitse tugevust, võimalusel kasutada võimalust sissetungida. Kuna tollel ajal oli Eesti nii ennast täis ja õhku täis puhutud IT-Riik, siis rünnakud ka toimisid, kuid kiire reaktsioon Euroopa liidult aitas süsteemide täieliku kokkukukkumise ära hoida. Sellest ajast alates on Eesti keskendunud kõvasti küberkaitsele, et ära hoida sellised häbistavad rünnakud tulevikus.
Rünnakute iseloom ja algus
Rünnakud algasid 27.04.2007. a pronkssõduri teisaldamise tõttu. Ründajad kasutasid DDOS taktikat, ehk serverite rivist välja löömist suuri koguseid kasutut infot saates. Vältida DDOS’i on põhimõtteliselt võimatu, kuid seda on võimalik summutada suurendades protsessori arvutusjõudu piirini, millele ründajal ei ole võimalik küündida. Võimalik on teha ka vasturünnakuid ja kärsatada ära ründaja tehnoloogia, kuid nagu ma aru saan, siis Eesti taktika ei seisne kiires ja hävitavas vasturünnakus vaid Euroopalt abi palumises.
Küberrünnakud olid suunatud muuhulgas Riigikogu, presidendi, ministeeriumite, suuremate pankade ja uudiskanalite ning kommunikatsiooniettevõtete vastu. Sellist rünnakute võimsust arvestades tuleb nentida, et Eesti kaitsevõime oli nõrk ja Venemaa tõesti oli motiveeritud rakendama piisavalt tööjõudu ja ressursse, et rünnata Eesti võrku, sest sellise ettevõtmise jaoks on vaja piisavalt arvuteid/ andmemahtu sekundis, et saata korraga niipalju andmeid mis kärsatavad serveri ära.
Rünnakute lõpp
Rünnakud kestsid vahelduvalt ja pausidega kuni 15.05.2007, mil rünnati veel korraks Eesti pankasid. Rünnakuid aitas peatada Euroopa liidu kiire abi ja ressursid summutamaks rünnakuid. Eesti riigiasutused ja ettevõtted hakkasid juba rünnakute ajal kiiresti oma servereid täiustama ja kindlustama, et vältida igasuguseid rünnakuid tulevikus.
Olulisus Eesti ajaloos
Sellist sorti rünnak on esimene ja loodetavasti viimane. Rünnak tõestab et lisaks maismaal, õhus ja vees toimavatele lahingutele on nüüd vaja hakata hoolitsema ka oma veebiruumi eest, sest see on antud hetkel väga oluline ressurss. Selline olukord näitas, et Eesti saab vajadusel abiga hakkama rünnakute korral ja peab tegelema koguaeg ka oma kaitse parandamise ja uuendamisega.
Kasutatud allikad ja Lisad
1) http://www.theguardian.com/world/2007/may/17/topstories3.russia ( Inglismaa ettekujutus valitsevast olukorrast) (Artikkel)
2) http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kuberrunnakud-eesti-vastu-tugevnevad?id=15745358 ( Delfi kirjeldus kestvatest rünnakutest)
Rünnakute iseloom ja algus
Rünnakud algasid 27.04.2007. a pronkssõduri teisaldamise tõttu. Ründajad kasutasid DDOS taktikat, ehk serverite rivist välja löömist suuri koguseid kasutut infot saates. Vältida DDOS’i on põhimõtteliselt võimatu, kuid seda on võimalik summutada suurendades protsessori arvutusjõudu piirini, millele ründajal ei ole võimalik küündida. Võimalik on teha ka vasturünnakuid ja kärsatada ära ründaja tehnoloogia, kuid nagu ma aru saan, siis Eesti taktika ei seisne kiires ja hävitavas vasturünnakus vaid Euroopalt abi palumises.
Küberrünnakud olid suunatud muuhulgas Riigikogu, presidendi, ministeeriumite, suuremate pankade ja uudiskanalite ning kommunikatsiooniettevõtete vastu. Sellist rünnakute võimsust arvestades tuleb nentida, et Eesti kaitsevõime oli nõrk ja Venemaa tõesti oli motiveeritud rakendama piisavalt tööjõudu ja ressursse, et rünnata Eesti võrku, sest sellise ettevõtmise jaoks on vaja piisavalt arvuteid/ andmemahtu sekundis, et saata korraga niipalju andmeid mis kärsatavad serveri ära.
Rünnakute lõpp
Rünnakud kestsid vahelduvalt ja pausidega kuni 15.05.2007, mil rünnati veel korraks Eesti pankasid. Rünnakuid aitas peatada Euroopa liidu kiire abi ja ressursid summutamaks rünnakuid. Eesti riigiasutused ja ettevõtted hakkasid juba rünnakute ajal kiiresti oma servereid täiustama ja kindlustama, et vältida igasuguseid rünnakuid tulevikus.
Olulisus Eesti ajaloos
Sellist sorti rünnak on esimene ja loodetavasti viimane. Rünnak tõestab et lisaks maismaal, õhus ja vees toimavatele lahingutele on nüüd vaja hakata hoolitsema ka oma veebiruumi eest, sest see on antud hetkel väga oluline ressurss. Selline olukord näitas, et Eesti saab vajadusel abiga hakkama rünnakute korral ja peab tegelema koguaeg ka oma kaitse parandamise ja uuendamisega.
Kasutatud allikad ja Lisad
1) http://www.theguardian.com/world/2007/may/17/topstories3.russia ( Inglismaa ettekujutus valitsevast olukorrast) (Artikkel)
2) http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kuberrunnakud-eesti-vastu-tugevnevad?id=15745358 ( Delfi kirjeldus kestvatest rünnakutest)